Wi-Fi toimimise probleeme võib põhjustada esemete ja ruumide paigutus teie kodus. Sageli ei pöörata sellele tähelepanu. Siin on mõned toimingud, mille abil saate Wi-Fi ühenduse paremaks muuta.
Märkused:
-
Enne Wi-Fi võrgus muudatuste tegemist on soovitatav teha võrgu kiiruse test, et teada saada, milline on keskmine võrgukiirus. (Microsoft Store'ist saate hankida võrgukiiruse testimise rakenduse.) Tehke kodus erinevates kohtades mitu kiirustesti ja salvestage tulemused. Pärast häälestuse muutmist või võrgus muudatuste tegemist tehke uuesti kiirustestid, et teada saada, kas Wi-Fi jõudlus on paranenud.
-
Marsruuteris või mõnes muus pääsupunktis muudatuste tegemiseks peate sellesse sisse logima. Tavaliselt tehakse seda veebibrauseri kaudu. Lisateavet leiate pääsupunkti dokumentidest või seadme tootja veebisaidilit.
Seadmete jaoks õige võrgu sagedusala valimine
Tavatarbija Wi-Fi võrkudes on kolm sagedusvahemikku: 2,4 GHz, 5 GHz ja 6 GHz.
Enamikul juhtudel sobib 2,4 GHz võrk hästi põhitoiminguteks, nagu veebis surfamine või meili kasutamine. Kiirem jõudlus on siiski üldiselt saadaval 5 GHz võrgus, mis sobib paremini näiteks filmide voogesitamiseks või Xbox One'is mängimiseks. 6 GHz võrk tagab marsruuterile võimalikult lähedale jäädes parima võrgujõudluse, kuid paljud vanemad seadmed ei toeta seda – teil peab olema uuem marsruuter ja seade, mis mõlemad toetavad Wi-Fi 6E.
Järgmisena on toodud mõlema sagedusala plussid ja miinused.
|
Sagedus |
Plusse |
Miinuseid |
|---|---|---|
|
2,4 GHz |
|
|
|
5 GHz |
|
|
|
6 GHz |
|
|
Erinevate võrgu nimede valimine (SSID-d)
Kui teie marsruuter levitab 2,4 GHz, 5 GHz, 6 GHz sagedusala, peaksite kasutama erinevaid võrgunimesid (ehk SSID-sid). Nii saate teada, millise võrguga olete ühendatud. Selle muudatuse saate teha pääsupunkti tarkvara abil. Mõnes võrgus kuvatakse ainult üks nimi, kuid need sisaldavad erinevaid ribasid. Windows loob automaatselt ühenduse parima ribaga, mis on võrgus saadaval.
Ülekoormatud kanalite vältimine
Enamik tarbijate jaoks mõeldud pääsupunkte (nt raadiovõrgu marsruuterid) kasutavad tootja eelmääratud kanalit, mida ei muudeta. Selle tulemuseks on ülekoormatud kanalid, mis vähendavad Wi-Fi võrgu jõudlust. Seda eriti siis, kui teie raadiuses on palju Wi-Fi võrke.
Enne kanali muutmist ja parima kanali valimist on oluline kindlaks teha, milline on võrgujõudlus teie kodu eri kohtades. Üks võimalus seda teha on hankida Microsoft Store'ist Wi-Fi-võrgu analüsaatori rakendus, avada rakendus ja seejärel leida funktsioon, mis võimaldab teil luua võrgugraafiku. Kui valitud rakendusel seda funktsiooni pole, proovige mõnd muud rakendust.
Näiteks 2,4 GHz sagedusega võrgu graafik näeb välja umbes selline.
-
Minu pääsupunkt
-
Tugevaim nõrk signaal
-
Kattuva kanaliga pääsupunkt
-
Nõrgim nõrk signaal
Kanali valimine
2,4 GHz sagedusega võrgu kanali valimisel tehke järgmist.
-
Valige kanal 1, 6 või 11. Need kanalid ei kattu ja on kõige usaldusväärsemad.
-
Valides kanali 1, 6 või 11, valige oma pääsupunkti või marsruuteri jaoks tugevaim nõrk signaal. Ülaltoodud pildil oleks selleks näiteks kanal 1.
-
Valige kanal, millel on kõige vähem pääsupunkte (välja arvatud juhul, kui sellel kanalil on nõrgim nõrk signaal).
-
Kui kõik kolm kanalit on pääsupunktide arvu ja nõrgima signaali väärtuse suhtes samaväärsed, valige kanal, millel on kõige vähem kattuvate kanalitega pääsupunkte.
5 GHz võrkude puhul on kattumine vähem probleem, seega valige kanal, millel on signaali tugevuse jaoks kõige vähem pääsupunkte.
Märkus.: Paljudel tavatarbijatele mõeldud Wi-Fi marsruuteritel või muudel pääsupunktidel on suvand Automaatne, mille korral valib pääsupunkt automaatselt parima kanali ja kasutab seda. Mõned toimivad hästi ja valivad parima kanali. Teised ei pruugi aga toimida ning oma kodu jaoks peate ehk ise parima kanali valima.
Signaali tugevuse kontrollimine
Wi-Fi võrguga ei saa töökindlat ühendust luua, kui signaal pole piisavalt tugev. Seda ka olenemata valitud kanalist. Jällegi saate signaali tugevuse määramiseks kasutada Wi-Fi analüsaatorirakendust – mida lähemal on 10 dBm, seda tugevam on signaal. Tugevama signaaliga on suurem tõenäosus, et luuakse töökindel Wi-Fi ühendus. Suurim signaalitugevus pole tavaliselt mitte otse pääsupunkti juures, vaid sellest paar meetrit eemal.
Nõrga Wi-Fi signaali korral proovige järgmist.
-
Võimaluse korral liigutage pääsupunkti, et vähendada pääsupunkti ja seadme vahel asuvate seinte või muude takistuste arvu. Mida vähem seinu ja muid takistusi, seda parem.
-
Võimaluse korral viige seade pääsupunktile lähemale. Mitte otse selle juurde, aga lähemale.
-
Võimalusel teisaldage pääsupunkt kodu või toa keskele ja kõrgemale asendisse. Kui paigutate selle kuhugi nurka või laua alla, võib Wi-Fi signaali tugevus väheneda.
-
Veenduge, et signaali ei tõkestaks asjad (nt metallist dokumendikapp).
-
Kontrollige Wi-Fi kasutamisel, millises asendis on teie seade. Signaali tugevust võib vähendada seadme asukoht.
Kui pääsupunkti teisaldamine või sellele lähemale liikumine pole võimalik, proovige Wi-Fi signaali parandamiseks kasutada võrguekstendrit. Võrguekstendrid on väikesed seadmed, mida saate kodus ühendada ükskõik millisesse vooluvõrgu pistikupessa.
Kanali läbilaskevõime kontrollimine
Probleeme võib põhjustada 2,4 GHz Wi-Fi võrgu kanali läbilaskevõime säte – harva, kuid siiski. 2,4 GHz sagedusalaga võrkudel on kaks kanalilaiust: 20 MHz ja 40 MHz (40 MHz võeti kasutusele koos spetsifikatsiooniga IEEE 802.11N). Kuigi 40 MHz leviala korral on kanalil suurem läbilaskevõime, ei toimi sellega hästi mõned vanemad Wi-Fi võrgu adapterid ja draiverid. Kui signaali tugevus on hea ja Wi-Fi kanal on selge, aga te ei saa luua stabiilset Wi-Fi ühendust, logige pääsupunkti sisse ja kontrollige sätet Kanali läbilaskevõime. Tavaliselt on kanali läbilaskevõime juures tootja määratud väärtus Automaatne või 20/40 MHz või midagi sarnast. Kui teie pääsupunkti või marsruuteri jaoks on määratud üks nendest väärtustest, proovige määrata hoopis väärtus 20 MHz.
Vältige vanemate või toetuseta turbetüüpide kasutamist
Tehnoloogia arenedes muutuvad varasemad turbetüübid vähem turvaliseks ja neid ei toetata enam. Mõningaid vanemaid turbetüüpe kasutatakse küll vanemates seadmetes, kuid soovitav on neid vältida ja võimalusel kasutada uuemaid turbetüüpe.
Praegune standard on WPA3. Lisateavet leiate artiklist Kiirem ja turvalisem Wi-Fi Windowsis.
Ärge kasutage WEP-i ega peidetud SSID-d, kuna see pole turvaline. Võrgu turbetüübi jaoks proovige võimalusel kasutada turbelahendust WPA või WPA2. Kui teie marsruuterile või pääsupunktile on määratud see, proovib teie seade või mõni muu juhtmeta seade esmalt kasutada WPA2-t ja kui WPA2 abil ühendust luua ei saa, naaseb see WPA-sse. Mõned vanemad Wi-Fi-võrgu adapterid ei saa töökindlust säilitades turbetüübilt WPA2 turbetüübile WPA tagasi minna. Seetõttu ei looda mõnikord ühendust.
